Bioeffectist @ BIOEFFECT EESTI

BIOEFFECTI LUGU

ALGUS

BIOEFFECT asutati kolme Islandi teadlase poolt, kui nad rohkem kui kümneaastase uurimistöö tulemusena avastasid meetodi, kuidas toota inimese epidermise kasvufaktorile sarnast proteiini EGF (Epidermal Growth Factor) odra taimedes. EGF on üks olulisemaid nahas leiduvaid kasvufaktoried, mis hoogustab kollageeni ja elastiini tootmist, et nahk oleks terve, elastne ja nooruslik.

Reykjanes Peninsula laavaväljadel asuvas 2000 ruutmeetri suuruses kasvuhoones kasvab rikkalikus inertses vulkaanilises pinnases pidevalt 130 000 odrataime, mis tagavad EGF proteiini ülipuhta tootmise alates proteiini lisamisest võrsetesse kuni selle kättesaamiseni seemnetest. Kasvule aitab kaasa maapinnast saadav puhas Islandi vesi, mida on rikastatud toitainetega.

BIOEFFECTI EGF

Inimese enda EGF kavufaktori taseme langust, mis vananemisega kaasneb, on tänapäeval võimalik vähendada tänu teadlaste poolt leitud võimalustele kasvufaktoreid toota väljaspool inimkeha. EGF kasutamine stimuleerib uute naharakkude teket, samas aeglustades naha vananemisprotsessi. Samuti aktiveerub kollageeni ja elastiini tootmine, mis suurendab naha toonust ja elastsust. Tulemuseks on tervem, elastsem, rohkem hüdreeritud, noorema välimusega nahk.

Mitmeaastase uurimistöö tulemusena leidsid Islandi teadlased eesotsas dr. Björn Örvariga mooduse inimese kasvufaktorile sarnase EGF proteiini tootmiseks odrataimedes. Muundades orda enda geneetilist koodi asendati taimede kasvufaktor inimese EGF-iga ja loodi BIOEFFECTi odras kasvatatud inimese EGF-ile lähedane proteiin. Kuna oder on isetolmlev taim, siis on välistatud igasugune välismõju EGF proteiinile. Nii toodetakse BIOEFFECT EGF proteiini Islandi laavaväljadel juba üle kümne aasta ning aidatakse igal aastal tuhandeid inimesi lahendada nahaga seotud probleeme.

MIS ON EGF1?

Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadus arenenud väga kiiresti, seda eriti molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonnas, mis on toonud olulisi uusi teadmisi inimkeha funktsioneerimisest. Olete kunagi mõeldnud selle üle, kuidas kasvab beebi ilma, et tema nahk rebeneks? Või miks inimestel tekivad kortsud? Või kuidas paranevad haavad? Märksõnaks nendele küsimustele vastuste leidmisel on kasvufaktorid.

Kõik elusolendid - inimesed, loomad, taimed, bakterid - kasvavad. Aga meie rakud ei paljune automaatselt: inmeste ja loomade kehas reageerivad rakud spetsiaalsete proteiinide või hormoonide ehk kasvufaktorite käsule. Oma funktsiooni järgi nimetatud kasvufaktoritest esimene avastati dr. Stanley Coheni ja dr. Rita Levi-Montalcini poolt juba 1952. aastal ning 1986. aastal said teadlased ka oma pikaajalise teadustöö eest Nobeli preemia.

Kasvufaktorid funktsioneerivad rakkude aktivaatoritena andes signaali molekulidele, mis edastavad rakkudele käsu paraneda, uueneda või jaguneda. Sajad erinevad kasvufaktorid kontrollivad enam kui 300 tüüpi rakkusid meie kehas, mängides kõige tähtsamat rolli inimese kasvades ja edasises toimimises. Sünnist kuni täiskasvanueani toodab meie keha lugematul arvul kasvufaktoreid, mis mõjutavad kõikide organite kasvu alates luudest ja närvidest lõpetades nahaga.

Kuid vananedes kasvufaktorite tootmine väheneb ning uute rakkude tekkimise protsess aeglustub. See mõjutab otseselt meie välimust ja tervist. Nii on uuringud näidanud, et peale 20-ndat eluaastat muutub inimese nahk aastaga 1% võrra õhemaks ning 5 aastat peale menopausi on nahk juba 30% õhem.

Alates 1986. aastast on läbi viidud sadu uuringuid ning jõutud mitmete elupäästvate tulemusteni - nii näiteks kasvufaktori G-CSF avastamise järel kasutatakse seda vere valgeliblede taastootmiseks peale keemiaravi. EGF (Epidermal Growth Factor) ehk epidermise kasvufaktor leiab laialdast kasutust põletushaavade ravi kiirendamisel ja naha taastamisel.